Tükike Jaapanist minu laual ehk Sony TC-150B

See peaaegu taskusse mahtuv Jaapani inseneride poolt välja mõeldud kassettmagnetofon on sõna otseses mõttes peenmehhaanika tipptase ! Erinevate allikate väitel on see välja töötatud kas 1977 või 1978 aastal, ehk ligikaudu siinkirjutajaga sama vana.

Tegu on monosalvestust/taasesitust võimaldava makiga, mille tehnilised näitajad on vaadates aastaarvu üsnagi head. Ehk töösagedusala kuni 10kHz. Signaali/mürataset pole märgitud, kuid tundub, et see on samal tasemel kui hea kassettmaki korral (müratasandi väljas). Kuigi salvestusel on kustutamiseks kasutatud püsimagnetit ,on selle poolt lisanduv kahin siiski üsna tagasihoidlik . Eelmagneetimine on siiski vahelduvvooluga.

Tegemist on professionaalidele/ajakirjanikele mõeldud kantava „märkmikuga“ – kui makk on vutlaris, meenutab see raamatut/märkmikku.

Tõepoolest, sellele märkmikule usaldatud ülesandega – teha kvaliteetseid salvestisi, saab see üllatavalt hästi hakkama, eriti välist mikrofoni kasutades. Kõnesalvestise kvaliteet on nii hea, et seda võib ilma häbenemata raadioeetrisse lasta. Kuigi saab salvestada ka muusikat, ei ole see seade otseselt selleks mõeldud aga saab hakkama ka üsna hästi. Helikvaliteet (väljundis) on võrreldav sama aja Nõukogude Liidu kantavate kassettmakkidega (mis teevad akustiliselt reeglina ka paremat häält kuna valjuhääldi on lihtsalt suurem). Mõõtmed, mass ja kasutusmugavus on aga see, milleni jõuti selles riigis umbes 10 aastat hiljem. Töökindluse poolest aga lõpetas riik enne toimimise.

Välimus

Kätte võttes on tunda, et tegu on kvaliteettootega. Korpus on tugev, metallist, plastikut kohtab vaid seal ,kus on see möödapääsmatu (mõned mehaanika osad) . Kummidetailid on ajale vastu pidanud ehk see tähendab seda, et kasutati kvaliteetmaterjale. Maki ümber on nahkvutlar, mis kaitseb seda mehaaniliste vigastuste eest.

Mehaanika

See Jaapani ime on peenmehhaanika tipptase. Võrreldes suuremate makkidega (nii varasemast kui ka hilisemast ajast) on kvaliteet mahutatud väga väiksesse ruumalasse. See eeldab loomullikult detailide väga head valmismistamistäpsust ja ülihead inseneritööd. Üks suur omapära on kahe, vastassuunas pöörleva hooratta kasutamine, mis võimaldab üsna hästi ära kompenseerida kõikvõimalikud mõjud, mis on seotud maki asendi muutusega. Seetõttu saab ka liikumise ajal sellega salvestada väga kvaliteetse intervjuu. Mootor on harilik harjadega kollektormootor ,kuid omab tahhoandurit, et pöörlemiskiirus oleks stabiilne. On võimalik vajadusel ka „häälega“ kerida linti edasi-tagasi.

Elektroonika

Mitte midagi ebatavalist tolle aja kohta. Ühe omapärana tooks välja salvestusel kasutatava automaatse salvestusnivoo reguleerija. Sel on kaks võimalust- kõne või muusika. Erinevus seisneb reguleerimise uimasuses ehk ajakonstandis. Kõne puhul on reaktsioon kiirem, muusika puhul aeglasem ja tippudele reageeritakse vähem. Salvestus on vahelduv-eelmagneetimisega kuigi püsimagnetkustutusega (energia kokkuhoid).

Viited

Rohkem pilte leiab Googlet kasutades.

Remondijuhend:

https://usermanual.wiki/Document/SonyTC150BandBT50CassetteRecorderServiceManual.2312446124.pdf