Mõnikord vana makki või võimendit vaadates jäävad sellest järgi seieritega indikaatorid. Neid kasutati vanal heal ajal signaalitaseme jälgimiseks lindistamisel ja ka raadiotes täppishäälestuse näitamiseks. Hilisemates väljalasetes on seierindikaatori asemele ilmunud LED , LCD või VFD ekraanid. Samas olen ka näinud tänapäevastel „sangadel“ jälle küljes neid vanaaegseid seieriga indikaatoreid. Tänapäeval ei näita nad enam salvestusnivood vaid lihtsalt pendeldavad bassi taktis edasi tagasi. Kui on kusagilt võtta selliseid seieriga mõõteriistu ( vanad heliseadmed aga kõlbavad samahästi ka mõõteriistade mõõtemehhanismid), siis on nendest väheste elementide lisamisega võimalik teha ise nivooindikaator ja ühendad see näiteks kõlariga paralleelselt. Allpool toon ära lihtsamad ja keerulisemad skeemilahendused. Kuigi esimesed kaks skeemi võib monteerida kasvõi rippmontaažis indikaatori tagaküljele , on siiski soovitav kõik skeemid monteerida kas makett- või trükkplaadi peale.
Skeem on väga lihtne. Signaal, mis võetakse kõlariklemmidel läbib dioodi D1 , mis selle alaldab. Kondensaator C1 silub alaldatud pinget, sest ilma selleta on pinge kuju väga ebaühtlane ja indikaator ei jõua piisavalt signaalitippudele reageerida. Edasi läbib signaal potentsiomeetrit. See on selleks, et paika keerata maksimaalse väljundsignaali puhul skaala lõppväärtus. Dioodi mark võib olla suvaline , mis mõeldud nõrga signaali jaoks. Samuti ei ole C1 ja R1 väärtused väga kriitilised, kuid arvestada tuleb seda, et indikaator koormab vähesel määral võimendi väljundit ja nii C1 kui ka R1 mõjutavad indikaatori tagasijooksuaega. Kui C1 mahtuvuse suurendamisel muutub indikaator „uimasemaks“ , siis mahtuvuse vähendamisel muutub indikaator kiiremaks. Sama kehtib ka R1 takistuse kohta. Kuna asi läheb võimsusvõimendi väljundisse, siis suurema koormamise vältimiseks peab R1 olema suurem kui 1kΩ. Kui ühendamisel üritab osuti liikuda vastassuunas, siis tuleb mõõtemehhanismi otsad omavahel vahetada.
Igas lihtsas skeemis on olemas ka puuduseid. See skeem ei ole võimeline töötama signaalitasemel, mis jääb alla 0.7 V, sest diood lihtsalt ei avane. Seepärast tuleb nõrkade signaalide korral (kui tahetakse ühendada näiteks helikaardi liiniväljundisse) kasutada D1 asemel germaanimdioodi , teha pinget kordistav alaldi või kasutada vahel võimendusastet.
Skeem erineb eelmisest skeemist sellepoolest, et alaldi töötab pingekordisuslülituses. See töötab selliselt. Kui signaalis on negatiivne poolperiood , siis laadub C1 läbi dioodi D2, sest D1 on suletud. Kui saabub signaali positiivne poolperiood siis liituvad signaali pinge ning pinge kondensaatoril C1 läbivad dioodi D1. Sealt edasi signaal filtreeritakse kondensaatoriga C2 ja potensiomeetriga R1 reguleeritakse parajaks. Kui kasutada germaaniumdioode, siis olenevalt indikaatorist võib täishälbe saada juba 0.3 ..0.4V juures. Arvestada tuleb aga ka seda, et antud skeem võib olla liiniväljundile korralikuks koormuseks. Samuti on selle skeemi puudus, et ei reageerita nõrkadele signaalidele( dioodid jäävad suletuks) . Sellisel puhul aitab hädast välja kas dioodide eelpingestamine (teeb skeemi keeruliseks) või lisavõimendusaste.
Skeemi on lisatud eelvõimendusaste operatsioonvõimendiga LM358 .Kuna kivi sisaldab kahte võimendit, siis on seda lihtne kasutada kahe kanali jaoks (sulgudes on teise kanali jalgade tähised). Skeemi vaadates hakkab silma, et puuduvad dioodid. Nii peabki olema, sest operatsioonvõimendi töötab „nälgivas“ režiimis ehk ilma teise toiteta. Seetõttu saab väljund olla ainult positiivne ja signaali negatiivsed poolperioodid edasi ei pääse. Kivi võimendus on määratud valemiga K= 1+ R3/R2 ja antud skeemis saab seda reguleerida potentsiomeetriga R3. Juhul kui osuti üritab ka R3 miinimumasendis skaala põhja lüüa tuleb suurendada R4 takistust vajadusel kuni 47 kΩ-ni . Toite võb sellele skeemile võtta sama seadme toiteplokist või patareidest. Mikroskeem töötab edukalt toitepingel 5..30V
(c) 2004 Martin Jaanus