Helivõimendi remontimine

 

Ühel päeval muusikat oma vana hea võimendiga  kuulates selgub, et heli asemel kosub kõlarist mingi plärin ja veidi hiljem tuleb võimendist välja suitsu. On aeg alustada võimendi remondiga. Kõige lõpus on ära toodud tüüpiliste vigade kirjeldused koos põhjustega. Stereovõimendi korral on soovitav võrrelda mõlema kanali parameetreid astmete kaupa omavahel.

 

Väline vaatlus

 

Enne remontima asumust tuleb teostada remonditava seadme väline vaatlus. Sellega tuleb kindlaks teha, kas sisemised ühendused on kõik korras ja kas pole näha lahtisi purunenud või kärsanud detaile. Sageli näitavad just väliselt defektsed detailid ära vea võimaliku asukoha.

Juhul kui võimendis esinev viga ilmneb ainult võimendi vastu koputades, on selles tuure tõenäosusega lahtisi detaile või külmjooteid. Selliste vigade kõrvaldamiseks tuleb hoolikalt kogu montaaž üle vaadata.

Välisel vaatlusel tehakse kindlaks ka regulaatorite ja lülitite korrasolek. Juhul, kui reguleerimisel kostub raginat, on  vajalik vastavad regulaatorid ära puhastada.

 

Toiteplokk

 

Iga elektroonikaseadme remonti alustatakse toiteplokist. Toiteploki ülesanne on tekitada võrgupingest  võimendile vajalikud pinged.

Toiteploki kontrolli alustame  võrguahela kontrollimisest. Sinna ahelasse kuuluvad toitejuhe, võrgulüliti ja toitetrafo primaarmähis. Kõigepealt ühendame oommeetri võrgupistiku klemmidega ja lülitame toitelüliti sisse. Mõnekümne kuni mõnesajaoomine takistus viitab sellele, et ühendused on korras. Juhul, kui oommeeter näitab katkestust, on läbi kas võrgukaitse, katkised juhtmed või rikkis toitelüliti.

Enne toiteosa võrku ühendamist on soovitav kontrollida, et toiteploki väljundis poleks lühist ja kui skeemis eksisteerivad kaitsmed toiteploki ja muu osa vahel on soovitav need välja võtta(ka siis, kui nad terved).

 Lülitame toite sisse ja mõõdame toiteploki väljundpingeid. Kontrollime, kas kõik vajalikud pinged on olemas. Mingi pinge puudumine viitab katkestusele antud ahelates. Kui pinge on madal, siis võivad süüdlaseks olla toiteploki silumiskondensaatorid , mis on oma mahtuvuse kas osaliselt või täielikult kaotanud. Kahepolaarse toiteploki puhul peavad olema + ja – toitepinged võrdsed. Juhul, kui sisselülitamishetkel põleb läbi võrgukaitse, tuleb kontrollida kõiki alaldusdioode, sest need võivad olla lühises. Toitetrafo ei tohi koormuseta kasutamisel soojaks minna. Trafo soojenemine lühikese aja jooksul koormuseta olekus viitab lühiskeerdude olemasolule.

            Suur osa toiteplokke sisaldab pingestabilisaatoreid. Nende ülesanne on hoida väljundpinget sisendpingest sõltumatuna. Juhul ,kui stabilisaatori väljundpinge on sisendpingega võrdne on stabilisaatori juhtelement lühises. Madal pinge või pinge puudumine võib olla põhjustatud ka stabilisaatori muude elementide rikkest.

            Kui toiteploki väljundis pinged on õiged , siis ühendame külge koormused (veendume ennem nendes lühiste puudumises) ja mõõdame uuesti pingeid. Kaitsme(te) läbipõlemine ja/või toitepingete märgatav langus viitab sellele, et toiteploki koormus on suur. Kuna tegu on võimendiga, siis suure tõenäosusega põhjustavad seda vigased väljundtransistorid, kuid ei saa välistada ka mõnda lekkivat kondensaatorit.

 

 

 

         Lühikokkuvõte toiteploki võimalikest vigadest

 

Toide ei lülitu sisse(signaallambid ei põle, toiteploki väljundis puuduvad pinged).

-         Võrgukaitse on läbi

-         Toitelüliti on rikkis

-         Toitejuhtmes on katkestus

Toite sisselülitamisel põleb läbi võrgukaitse.

-    Üks või mitu alaldusdioodi on lühises

-         Toitetrafos on lühiskeerud

-         Võrgupinge valikulüliti on vales asendis

-         Toiteploki väljundis on lühis

Toite sisselülitamisel läheb toitetrafo kiiresti tuliseks.

-         Samad põhjused ,mis eelmises  punktis

Kõlaritest on kuulda tugevat võrgumüra.

-         Toiteploki filterkondensaatorid on oma mahtuvuse kaotanud

-         Rike pingestabilisaatoris

 

Võimendi väljundvõimsus on tugevalt langenud, helitugevuse suurendamisel hakkab võimendi varakult moonutama.

-         Kahepolaarse toitega võimendi väljundastmete toitepinged on erinevad

-         Toiteploki filterkondensaatorid on oma mahtuvuse osaliselt kaotanud

-         Rike pingestabilisaatoris

-         Toitealaldis on osad dioodid katkestuses



 

Transistoridega lõppvõimendi

           

            Võimendi detailide kontrollimisel kontrollime ära kõik aktiivelemendid, mis on lõppvõimendis, üheks sagedaseks võimsusvõimendi rikkepõhjustajaks on väljundtransistoride siirete lühis. Harilikult lähevad nad läbi paarikaupa, kuid on juhuseid, kus mõõtmisel selgub, et ühe õla transistor on terve. Transistoride riknemisega kaasneb ka harilikult nende emitterahelas olevate takistite kärssamine ja toiteplokis olevate kaitsmete läbipõlemine. Enne lõputransistoride uuega asendamist tuleks kontrollida üle ka eelnevad transistorid, mis võivad olla samuti rikkis ja põhjustada uuesti lõppastme läbiminekut. Pärast lõputransistoride vahetust tuleb katkestada nende toiteotsad ja lülitada võimendi toide sisse. Ühendada kõlar lahti  Mõõta alaliskomponenti kõlariklemmidel See peab olema praktiliselt 0 (või pool toitepingest kahepolaarse toite korral) .Nullist tunduvalt  erineva pinge avastamisel  kontrollime üle veelkord kõik ülejäänud ahelad. Nulli saavutamisel ühendame taha kõlari ja anname võimsusvõimendi sisendisse nõrga signaali (umbes 100* vähem, kui väljundvõimsuseks vaja) ja kõlarist kostuv heli peab puhas olema. Tugevamaks ei soovita signaali teha, sest see põhjustab eelastmete ülekoormuse. Järgmise sammuna ühendame lõpptransistoritele toite külge ja kollektorahelasse ampermeetrid. Lülitame toite sisse ja kontrollime signaalita tarbitavat voolu. Vool peaks olema umbes 50W võimendi korral 30..70mA . Kontrollime ka väljundis oleva nullpinge säilimist. Lülitame kõlari taha ja anname sisendisse signaali. Kui kõik korras, siis peaks kõlarist kostma sisendsignaal.

            Harvemini juhtub transistorvõimendis seda, et mingis elemendis tekib katkestus. Sellisel juhul viga avaldub tugeva moonutusena(vaikselt võib normaalselt mängida) Sellisel juhul tuleb samuti kõik transistorid ühekaupa üle mõõta, mitte uskuda skeemis olevaid pingeid. Kuna võimendil on negatiivne tagasiside, siis hoolitseb see selle eest, et pinged oleks õiged.

            Vahelduvpinge olemasolu võimendi väljundis viitab sellele, et võimendi genereerib, kas heli või ultrahelisagedustel. Enne, kui otsida viga lõppvõimendist ,tuleb kindlaks teha, kas genereerib eel- või lõppvõimendi. Selleks lühistame lõppvõimendi sisendi. Kui genereerimine kaob ära , siis peitub viga suure tõenäosusega eelvõimendis.

 

Mikroskeemiga lõppvõimendi.

            Mikroskeemiga võimendi põhiliseks veaks on mikroskeemi riknemine.  Harilikult on mikroskeemi sisesed väljundtransistorid lühises. Korras võimendi puhul peab olema võimendi väljundis 0 voldine alaliskomponent (või pool toitepingest enne väljundkondensaatorit).

 

Lühikokkuvõte lõppvõimendi vigadest

 

Võimendi sisselülitamisel põlevad läbi toiteploki väljundis olevad kaitsmed

-         Võimendi väljundtransistorid on lühises

-         Võimendi plaadi peal olevad filterkondensaatorid lühises

-         Võimendi jõudevoolu reguleerimise ahelas katkestus

 

Võimendi heli on kvaliteetne ainult vaiksel helitugevusel, helitugevuse suurenemisel ilmuvad moonutused.

-         Võimendi ühes õlas olev transistor on katkestuses

-         Võimendi lõppastmete transistoride parameetrid on liiga erinevad

-         Toiteplokk ei kannata suurt koormust

Võimendi heli on moonutatud üksnes vaiksel helitugevusel. Helitugevuse suurenemisel helikvaliteet paraneb.

-         Võimendi jõudevool on väike, jõudevoolu reguleerimisahelas olevad dioodid on lühises.

Võimendi väljundindikaatorid näitavad ka signaali puudumise korral mingit signaali.

-         Võimendi genereerib ultrahelisagedusel. Võimalik rike võimendi väljundis olevas   RC summutusahelas. Sidestuskondensaatorid lekivad.

Võimendi väljundvõimsus on langenud ,madalad helisagedused kadunud

-         Sidestuskondensaator(id) on oma mahtuvuse kaotanud

Väljundtransistoride jahutusradiaatorid lähevad signaali puudumisel kiiresti soojaks.

-         Liiga suur jõudevool

-         Võimendi genereerib ultrahelisagedustel

Kõlarite  kaitselülitus rakendub

-         Võimendi väljundis on püsivalt kõrge alalispinge

-         Kaitselülituse elektrolüütkondensaatorid on mahtuvuse kaotanud

-         Kõlarite ahelas on lühis

 

 

 

Eelvõimendusastmed

 

            Enne eelvõimendi osa kontrolli ja töörežiimide  on soovitatav lülitada välja võimsusvõimendi, sest seal võivate häiretega on võimalik ära rikkuda nii võimsusvõimendi kui ka halvemal juhul kõlarid.

Eelvõimendi kontrollimisel tuleb kontrollida üle aktiivelementide töörežiimid . Võimendusrežiimis oleva transistori emitteri ja kollektori vaheline pinge peab erinema tunduvalt. Baasil peab NPN transistori korral olema 0.7V kõrgem pinge kui emitteril. Juhul, kui pinged on emitteril ja kollektoril samad, siis on transistor suure tõenäosusega lühises. Juhul, kui pinged puuduvad, tuleb viga otsida toiteosast(lahtisidestusfiltrid, eeltakistid).

            Operatsioonvõimenditega astme kontrollimisel tuleb veenduda, et OV väljundis oleks kahepolaarse toite korral pinge 0 V ja ühepolaarse toite korral umbes pool toitepingest. Võimendusrežiimis oleval operatsioonvõimendil peab olema sisenditevaheline pinge 0

            Eelvõimendi kontrollimisel tuleb ära kontrollida kõik seal olevad elektrolüütkondensaatorid, sest nende mahtuvuse vähenemine võib vähendada võimendustegurit ja/või võimendi stabiilsust.

           

Eelvõimendusastmete tüüpilised vead

 

Võimendi vaikib, lõppvõimendi on korras.

-         Eelvõimendi ei saa toitepinget

-         Mõni aktiivelement on rikkis

Heli on nõrk, madalad helisagedused kadunud.

-         Mõni sidestuskondensaatoritest on kaotanud mahtuvuse

-         Mõni võimenduselement on rikkis

Heli on tugevasti moonutatud.

-         Eelvõimendi toitepinge on vale

-         Sisendaste on üle koormatud

-         Puudub üks toitepingetest (kahepolaarse eelvõimendi toite korral)

Heliga kaasneb urin(võrgumüra).

-         Toiteploki või toitelahtisidestusfiltri kondensaatorid on kaotanud mahtuvuse

-         Pingestabilisaatori reguleerelement lühises

-         Eelvõimendil ja signaalijuhtmetel on halb varjestus.

-         Maandusjuhtmed halvasti paigutatud

Võimendi müratase on liiga suur.

-         Halb varjestus

-         Mõne aktiivelemendi müratase on tõusnud

-         Eelvõimendil on liiga kõrge toitepinge (pingestabilisaator rikkis)

-         Võimendi genereerib ultrahelisagedustel

 

 Artikkel ilmus ka Tevalo uudiskirjas.

(c) Martin Jaanus 2004