Ühel päeval muusikat oma vana hea võimendiga kuulates selgub, et heli asemel kosub kõlarist mingi plärin ja veidi hiljem tuleb võimendist välja suitsu. On aeg alustada võimendi remondiga. Kõige lõpus on ära toodud tüüpiliste vigade kirjeldused koos põhjustega. Stereovõimendi korral on soovitav võrrelda mõlema kanali parameetreid astmete kaupa omavahel.
Enne remontima asumust tuleb teostada remonditava seadme väline vaatlus. Sellega tuleb kindlaks teha, kas sisemised ühendused on kõik korras ja kas pole näha lahtisi purunenud või kärsanud detaile. Sageli näitavad just väliselt defektsed detailid ära vea võimaliku asukoha.
Juhul kui võimendis esinev viga ilmneb ainult võimendi vastu koputades, on selles tuure tõenäosusega lahtisi detaile või külmjooteid. Selliste vigade kõrvaldamiseks tuleb hoolikalt kogu montaaž üle vaadata.
Välisel
vaatlusel tehakse kindlaks ka regulaatorite ja lülitite
korrasolek. Juhul, kui
reguleerimisel kostub raginat, on
vajalik vastavad regulaatorid ära puhastada.
Iga elektroonikaseadme remonti alustatakse toiteplokist. Toiteploki ülesanne on tekitada võrgupingest võimendile vajalikud pinged.
Toiteploki kontrolli alustame võrguahela kontrollimisest. Sinna ahelasse kuuluvad toitejuhe, võrgulüliti ja toitetrafo primaarmähis. Kõigepealt ühendame oommeetri võrgupistiku klemmidega ja lülitame toitelüliti sisse. Mõnekümne kuni mõnesajaoomine takistus viitab sellele, et ühendused on korras. Juhul, kui oommeeter näitab katkestust, on läbi kas võrgukaitse, katkised juhtmed või rikkis toitelüliti.
Enne toiteosa võrku ühendamist on soovitav kontrollida, et toiteploki väljundis poleks lühist ja kui skeemis eksisteerivad kaitsmed toiteploki ja muu osa vahel on soovitav need välja võtta(ka siis, kui nad terved).
Lülitame toite sisse ja mõõdame toiteploki väljundpingeid. Kontrollime, kas kõik vajalikud pinged on olemas. Mingi pinge puudumine viitab katkestusele antud ahelates. Kui pinge on madal, siis võivad süüdlaseks olla toiteploki silumiskondensaatorid , mis on oma mahtuvuse kas osaliselt või täielikult kaotanud. Kahepolaarse toiteploki puhul peavad olema + ja – toitepinged võrdsed. Juhul, kui sisselülitamishetkel põleb läbi võrgukaitse, tuleb kontrollida kõiki alaldusdioode, sest need võivad olla lühises. Toitetrafo ei tohi koormuseta kasutamisel soojaks minna. Trafo soojenemine lühikese aja jooksul koormuseta olekus viitab lühiskeerdude olemasolule.
Suur osa toiteplokke sisaldab pingestabilisaatoreid. Nende ülesanne on hoida väljundpinget sisendpingest sõltumatuna. Juhul ,kui stabilisaatori väljundpinge on sisendpingega võrdne on stabilisaatori juhtelement lühises. Madal pinge või pinge puudumine võib olla põhjustatud ka stabilisaatori muude elementide rikkest.
Kui toiteploki väljundis pinged on õiged , siis ühendame külge koormused (veendume ennem nendes lühiste puudumises) ja mõõdame uuesti pingeid. Kaitsme(te) läbipõlemine ja/või toitepingete märgatav langus viitab sellele, et toiteploki koormus on suur. Kuna tegu on võimendiga, siis suure tõenäosusega põhjustavad seda vigased väljundtransistorid, kuid ei saa välistada ka mõnda lekkivat kondensaatorit.
Toide ei lülitu sisse(signaallambid ei põle, toiteploki väljundis puuduvad pinged).
- Võrgukaitse on läbi
- Toitelüliti on rikkis
- Toitejuhtmes on katkestus
Toite sisselülitamisel põleb läbi võrgukaitse.
- Üks või mitu alaldusdioodi on lühises
- Toitetrafos on lühiskeerud
- Võrgupinge valikulüliti on vales asendis
- Toiteploki väljundis on lühis
Toite
sisselülitamisel läheb toitetrafo kiiresti tuliseks.
- Samad põhjused ,mis eelmises punktis
Kõlaritest
on kuulda tugevat võrgumüra.
- Toiteploki filterkondensaatorid on oma mahtuvuse kaotanud
- Rike pingestabilisaatoris
Võimendi
väljundvõimsus on tugevalt langenud, helitugevuse
suurendamisel
hakkab võimendi varakult moonutama.
- Kahepolaarse toitega võimendi väljundastmete toitepinged on erinevad
- Toiteploki filterkondensaatorid on oma mahtuvuse osaliselt kaotanud
- Rike pingestabilisaatoris
-
Toitealaldis on osad dioodid katkestuses
Võimendi detailide kontrollimisel kontrollime ära kõik aktiivelemendid, mis on lõppvõimendis, üheks sagedaseks võimsusvõimendi rikkepõhjustajaks on väljundtransistoride siirete lühis. Harilikult lähevad nad läbi paarikaupa, kuid on juhuseid, kus mõõtmisel selgub, et ühe õla transistor on terve. Transistoride riknemisega kaasneb ka harilikult nende emitterahelas olevate takistite kärssamine ja toiteplokis olevate kaitsmete läbipõlemine. Enne lõputransistoride uuega asendamist tuleks kontrollida üle ka eelnevad transistorid, mis võivad olla samuti rikkis ja põhjustada uuesti lõppastme läbiminekut. Pärast lõputransistoride vahetust tuleb katkestada nende toiteotsad ja lülitada võimendi toide sisse. Ühendada kõlar lahti Mõõta alaliskomponenti kõlariklemmidel See peab olema praktiliselt 0 (või pool toitepingest kahepolaarse toite korral) .Nullist tunduvalt erineva pinge avastamisel kontrollime üle veelkord kõik ülejäänud ahelad. Nulli saavutamisel ühendame taha kõlari ja anname võimsusvõimendi sisendisse nõrga signaali (umbes 100* vähem, kui väljundvõimsuseks vaja) ja kõlarist kostuv heli peab puhas olema. Tugevamaks ei soovita signaali teha, sest see põhjustab eelastmete ülekoormuse. Järgmise sammuna ühendame lõpptransistoritele toite külge ja kollektorahelasse ampermeetrid. Lülitame toite sisse ja kontrollime signaalita tarbitavat voolu. Vool peaks olema umbes 50W võimendi korral 30..70mA . Kontrollime ka väljundis oleva nullpinge säilimist. Lülitame kõlari taha ja anname sisendisse signaali. Kui kõik korras, siis peaks kõlarist kostma sisendsignaal.
Harvemini juhtub transistorvõimendis seda, et mingis elemendis tekib katkestus. Sellisel juhul viga avaldub tugeva moonutusena(vaikselt võib normaalselt mängida) Sellisel juhul tuleb samuti kõik transistorid ühekaupa üle mõõta, mitte uskuda skeemis olevaid pingeid. Kuna võimendil on negatiivne tagasiside, siis hoolitseb see selle eest, et pinged oleks õiged.
Vahelduvpinge olemasolu võimendi väljundis viitab sellele, et võimendi genereerib, kas heli või ultrahelisagedustel. Enne, kui otsida viga lõppvõimendist ,tuleb kindlaks teha, kas genereerib eel- või lõppvõimendi. Selleks lühistame lõppvõimendi sisendi. Kui genereerimine kaob ära , siis peitub viga suure tõenäosusega eelvõimendis.
Mikroskeemiga võimendi põhiliseks veaks on mikroskeemi riknemine. Harilikult on mikroskeemi sisesed väljundtransistorid lühises. Korras võimendi puhul peab olema võimendi väljundis 0 voldine alaliskomponent (või pool toitepingest enne väljundkondensaatorit).
Võimendi
sisselülitamisel põlevad läbi toiteploki
väljundis olevad
kaitsmed
- Võimendi väljundtransistorid on lühises
- Võimendi plaadi peal olevad filterkondensaatorid lühises
- Võimendi jõudevoolu reguleerimise ahelas katkestus
Võimendi heli on kvaliteetne ainult vaiksel helitugevusel, helitugevuse suurenemisel ilmuvad moonutused.
- Võimendi ühes õlas olev transistor on katkestuses
- Võimendi lõppastmete transistoride parameetrid on liiga erinevad
- Toiteplokk ei kannata suurt koormust
Võimendi
heli on moonutatud üksnes vaiksel helitugevusel. Helitugevuse
suurenemisel helikvaliteet paraneb.
- Võimendi jõudevool on väike, jõudevoolu reguleerimisahelas olevad dioodid on lühises.
Võimendi
väljundindikaatorid näitavad ka signaali puudumise korral
mingit signaali.
- Võimendi genereerib ultrahelisagedusel. Võimalik rike võimendi väljundis olevas RC summutusahelas. Sidestuskondensaatorid lekivad.
Võimendi
väljundvõimsus on langenud ,madalad helisagedused kadunud
- Sidestuskondensaator(id) on oma mahtuvuse kaotanud
Väljundtransistoride
jahutusradiaatorid lähevad signaali puudumisel
kiiresti soojaks.
- Liiga suur jõudevool
- Võimendi genereerib ultrahelisagedustel
Kõlarite
kaitselülitus rakendub
- Võimendi väljundis on püsivalt kõrge alalispinge
- Kaitselülituse elektrolüütkondensaatorid on mahtuvuse kaotanud
- Kõlarite ahelas on lühis
Enne eelvõimendi osa kontrolli ja töörežiimide on soovitatav lülitada välja võimsusvõimendi, sest seal võivate häiretega on võimalik ära rikkuda nii võimsusvõimendi kui ka halvemal juhul kõlarid.
Eelvõimendi kontrollimisel tuleb kontrollida üle aktiivelementide töörežiimid . Võimendusrežiimis oleva transistori emitteri ja kollektori vaheline pinge peab erinema tunduvalt. Baasil peab NPN transistori korral olema 0.7V kõrgem pinge kui emitteril. Juhul, kui pinged on emitteril ja kollektoril samad, siis on transistor suure tõenäosusega lühises. Juhul, kui pinged puuduvad, tuleb viga otsida toiteosast(lahtisidestusfiltrid, eeltakistid).
Operatsioonvõimenditega astme kontrollimisel tuleb veenduda, et OV väljundis oleks kahepolaarse toite korral pinge 0 V ja ühepolaarse toite korral umbes pool toitepingest. Võimendusrežiimis oleval operatsioonvõimendil peab olema sisenditevaheline pinge 0
Eelvõimendi kontrollimisel tuleb ära kontrollida kõik seal olevad elektrolüütkondensaatorid, sest nende mahtuvuse vähenemine võib vähendada võimendustegurit ja/või võimendi stabiilsust.
Võimendi vaikib,
lõppvõimendi on korras.
- Eelvõimendi ei saa toitepinget
- Mõni aktiivelement on rikkis
Heli on nõrk, madalad
helisagedused kadunud.
- Mõni sidestuskondensaatoritest on kaotanud mahtuvuse
- Mõni võimenduselement on rikkis
Heli on tugevasti
moonutatud.
- Eelvõimendi toitepinge on vale
- Sisendaste on üle koormatud
- Puudub üks toitepingetest (kahepolaarse eelvõimendi toite korral)
Heliga kaasneb
urin(võrgumüra).
- Toiteploki või toitelahtisidestusfiltri kondensaatorid on kaotanud mahtuvuse
- Pingestabilisaatori reguleerelement lühises
- Eelvõimendil ja signaalijuhtmetel on halb varjestus.
- Maandusjuhtmed halvasti paigutatud
Võimendi müratase on
liiga suur.
- Halb varjestus
- Mõne aktiivelemendi müratase on tõusnud
- Eelvõimendil on liiga kõrge toitepinge (pingestabilisaator rikkis)
- Võimendi genereerib ultrahelisagedustel
(c) Martin Jaanus 2004